Minu eneseavastamise ja teadlikkuse avardumise teekond algas 19 aastat tagasi. Nagu tavaline, tõukas mind sellele isikliku elu draama. Lahutasin just oma esimese, kaheksa aastat kestnud abielu ja vaatamata uuele paljutõotavale (mis kujunes hoopis teistsuguseks) suhtele, olin endaga üsna madalas kohas. Hea sõber tassis mind toona Pärnu nõia Hans Luige juurde vabastavasse hingamisse ja sealt tagasiteed, heas mõttes, enam ei olnud. Kui korra oled hakanud märkama, pole enam võimalik mitte näha.

 

See teekond on avanud minus ande ja oskuse toetada teisi, kes sarnasel teel.

 

Läbi keha- ja energiatöö, meditatsiooni ja terapeudiõpingute, paljude konstellatsioonide ja teraapiate, vaimsete praktikate, satsangide valgustunutega, rännakute muutunud teadvuse seisundeis ja palju muu, olen tänaseks iseenda ja oma eluga täiesti teises kohas. Väga ägedas, põnevas, helges ja nauditavas. Kohas, mida ma poleks osanud unes ka näha ja mis ju ometi jätkub oma arengus. Lõputult ja maagiliselt. Sest ka väljakutseid jätkub.

 

Olek, kuhu olen jõudnud, võimaldab aidata, suunata ja toetada teisi, kes tahavad aru saada sellest maailmast ja iseendast selles. Kes tahavad mitte üksnes aru saada, vaid teha tegelikku muutust, mis viiks välja kannatustest ja tooks neid üha suuremasse rahulolusse ja elamise rõõmu. Tooks neid lähemale neile endile kõigi tingituse, haavade ja piirangute kihtide all. Oma elu oma tões vabalt looma. Elama endana.